Silt: vabadussõda

Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust

Äsja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis esimese maailmasõja kogemuse teemalist doktoritööd kaitsnud Liisi Esse avab sõjauurimise juures vähem tähelepanu saanud, kuid huvitava tahu. Ta rõhutab, et esimene maailmasõda mängis eestlaste kirjaoskuse edendamise juures tähtsat rolli. “Kuni selle ajani ei olnud nii massiline kirjade kirjutamine elanikkonna seas laiemalt just väga levinud. Sõda lõi uue olukorra, kus…

Vaata 3D graafikut Vabadussõjast!

Eestlaste Vabadussõda algas 1918. aasta lõpus. Novembris andis Saksa võim Põhja-Eestis võimu Eesti Ajutise Valitsuse kätte ning sellega, leping tähistas ka de facto tunnustust Eesti valitsusele. Samal ajal algas nii sisemaine kui idapiiri tagant lähtuv bolševike surve Ajutisele valitsusele. 28. novembril 1918 langeb Eesti kaitseliitlaste, kooliõpilastest vabatahtlike ja seal veel viibivate Saksa vägede poolt kaitstud…

Olev Teder: 31.jaanuaril täitus 97aastat Paju lahingust

Ligi sada aastat on leitnant Kuperjanovi juhitegevust Paju lahingus kajastatud enamikel juhtudel üsna vaenulikult, ühekülgselt ning ebaprofesionaalselt, vahendab uueduudised.ee. Teemat käsitleti muuhulgas kahes väitekirjas (major P.Villemi 1937, ltn. E.Õunapuu 1939), kuid tollase vaikiva ajastu kombe kohaselt jäeti teadlikult kahe silma vahele kõrgemate ohvitseride möödalaskmised, millest veel 1933.a. julges kirjutada kapten A.Kuusental. Tema peatse surma tõttu suleti…

Viktor Kingissepp – kommunist kellest tehti märter

Viktor Kingissepa noorus ja 1905. aasta revolutsioon Viktor Kingissepp sündis 12. märtsil 1888 Saaremaal Kaarma-Suure vallas jõukamasse taluperre. Kingissepp sai küllaltki hea hariduse: pärast koduõpet käis ta erakoolis ning asus seejärel õppima Kuressaare Poeglaste gümnaasiumisse, kus paistis silma eeskujuliku õpilasena. Kooliõpingute ajal hakkas Kingissepp huvituma ka poliitilisest tegevusest, olles oma vaadetelt vasakpoolne. Kuressaare gümnaasiumis kuulus…

Ilmus raamat kalevlaste tegevusest Vabadussõjas

Käesoleval sügisel ilmus kapten Agu Karelsohni koostatud ja Eesti Sõjamuuseumi poolt rahastatud raamat Kalevi jalaväepataljoni eelkäija Kalevlaste maleva tegevusest Vabadussõjas. Raamat põhineb Kalevlaste maleva sõjapidamise päevaraamatul, mille on kirjutanud Otto Tief talletamaks toimunut Vabadussõjas alates 20. detsembrist 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on algsele materjalile lisanud kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. “Raamat vaatleb…

Georg Kirsberg: Konstantin Päts – kas Eesti riigi looja või hävitaja?

21. oktoobril 2015. möödus Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi säilmete ümbersängitamisest kodumaa mulda 25. aastat. Selle puhul korraldasid Eesti Muinsuskaitse Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum presidendi kalmul mälestustalituse. Inimesi oli vähe, kuid üritus oli siiski soliidne. Prominentide hulgast fikseerisin ära Jüri Kuuskemaa ja Arnold Rüütli. Rääkides Eesti esimesest presidendist, Konstantin Pätsist, tuleb tõdeda, et tegemist…

Vaali Vabariik 110

Järvamaal 29. septembril toimunud ajaloopäeval meenutati 110 aasta möödumist Vaali Vabariigi väljakuulutamisest, mis tähistab üht olulist etappi Eesti omariikluse kujunemise loos. Üritusest võtsid osa Riigikogu esimees Eiki Nestor, poliitikud erinevatest erakondest, samuti ajaloolased, ajakirjanikud ja külalised, vahendab uueduudised.ee Nii nagu seltsiliikumine oli iseseisvuse tuleku ettekuulutajaks ja ettevalmistajaks, nii oli ka 1905 aasta vastuhakud järgnevate sündmuste ettevalmistuseks….