Silt: liivimaa

Eesti välispiirid keskajal

1500 Keskaegne Liivimaa on esmajoones geograafiline mõiste. Siiski olid poliitiline ajalugu ja sotsiaalsed arengud selle territooriumil sarnased, nii et võib rääkida selle alade sisulisest kokkukuuluvusest. Kõnelda saab ainult Liivimaal tekkinud väikeste riigikeste – mida keskaja lõpul nimetati vahel Liivimaa konföderatsiooniks – ühistest välispiiridest. Seega ei ole selgesti määratletav näiteks Eesti lõunapiir, mis kujutas endast vaid…

Piirimuutused, kui Taani kuningas müüb enda valdused Saksa ordule

1346 Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-45) mahasurumist oli Saksa ordu mässu summutamisel tegelikkuses Põhja-Eestis maa peremeheks saanud ning kõik sealsed linnused enda kontrolli alla võtnud. (Pildil rohelisega Saksa ordu alad, Saarel-Lääne ja Tartu piiskopkond. Roosa joon – Tallinna diotsöösi piir, kollane Riia diotsöös) Stensby lepinguga oli ordu küll neist aladest loobunud, aga tegelikkuses pretendeeris ta jätkuvalt…

Keskaegse Eesti sisepiirid

1227 Keskaegne Liivimaa jagunes mitmeks iseseisvaks väikeriigiks. Need olid Saksa ordu Liivimaa valdused (u 55 000 km2 pildil rohelisega märgitud alad), Riia peapiiskopkond (u 18 000 km2, pildil kollasega) tänapäevase Läti alal, Tartu piiskopkond (u 9600 km2), Saare-Lääne piiskopkond (u 7600 km2, pildil sinisega), Kuramaa piiskopkond (u 4500 km2) tänapäeva Lätis ja Taani kuninga võimu…