Silt: Eesti ajalugu

Viljandi kingib linnakodanikele riigi juubeliks maali iseseisvuse väljakuulutamisest

Viljandi linnavalitsus omandas aprillis kunstnik Juhan Kangilaski 1939. aastal valminud maali “Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918”, mis oli 67 aastat avalikkuse eest varjul. Pildil J. Kangilaski kõnealune maal. Allikas: sakala.postimees.ee Sakala andmetel küsis üheksa aastat tagasi ühe Viljandi linna eramu sahvri laest leitud maali omanik linnalt kunstiteose eest 5000 eurot. “Sellel maalil on meie…

Vaata 3D graafikut Vabadussõjast!

Eestlaste Vabadussõda algas 1918. aasta lõpus. Novembris andis Saksa võim Põhja-Eestis võimu Eesti Ajutise Valitsuse kätte ning sellega, leping tähistas ka de facto tunnustust Eesti valitsusele. Samal ajal algas nii sisemaine kui idapiiri tagant lähtuv bolševike surve Ajutisele valitsusele. 28. novembril 1918 langeb Eesti kaitseliitlaste, kooliõpilastest vabatahtlike ja seal veel viibivate Saksa vägede poolt kaitstud…

Vaata 1922 aasta fotoreportaaži Riigikogu uuest hoonest!

Pildileht, Ajaleht “Kaja”Foto: Ester Vaitmaa Vabariigi algusajal ei ilmunud veel eriti väljaandeid, kus oleks rõhku pandud fotomaterjalile. Küll aga leiab valiku noppeid 1922 aastast ajaleht “Kaja” lisaväljaandest “Pildileht”: sellel vihikumõõtu õhukesel väljaannetel on siiski pildile püütud aasta olulisemad hetked ja sündmused. Riigikogu hoone arhitektid olid Eugen Habermann ja Herbert Johanson ning see kerkis 1920-1922 endise…

Eesti välispiirid keskajal

1500 Keskaegne Liivimaa on esmajoones geograafiline mõiste. Siiski olid poliitiline ajalugu ja sotsiaalsed arengud selle territooriumil sarnased, nii et võib rääkida selle alade sisulisest kokkukuuluvusest. Kõnelda saab ainult Liivimaal tekkinud väikeste riigikeste – mida keskaja lõpul nimetati vahel Liivimaa konföderatsiooniks – ühistest välispiiridest. Seega ei ole selgesti määratletav näiteks Eesti lõunapiir, mis kujutas endast vaid…

Piirimuutused, kui Taani kuningas müüb enda valdused Saksa ordule

1346 Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-45) mahasurumist oli Saksa ordu mässu summutamisel tegelikkuses Põhja-Eestis maa peremeheks saanud ning kõik sealsed linnused enda kontrolli alla võtnud. (Pildil rohelisega Saksa ordu alad, Saarel-Lääne ja Tartu piiskopkond. Roosa joon – Tallinna diotsöösi piir, kollane Riia diotsöös) Stensby lepinguga oli ordu küll neist aladest loobunud, aga tegelikkuses pretendeeris ta jätkuvalt…

Vaata hiljuti leitud haruldasi kaadreid K. Pätsist.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv esitleb eeloleval neljapäeval haruldasi leide Rootsi Eestlaste liidu poolt leitud üle antud filmi- ja helikogust, sealhulgas helisalvestist Konstantin Pätsi viimasest avalikust kõnest 21. juunil 1940, värvilisi filmilõike Konstantin Pätsist Oru residentsis ja filmikroonika eestirootslaste lahkumisest Haapsalu sadamas. Salvestis Konstantin Pätsi kõnest ja 21. juuni riigipöörajatest on ainus neist sündmustest säilinud helidokument. Seni oli võimalik…

Riigikogu võtab Pätsi monumendi osas seisukoha aasta alguses

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) on saatnud riigikogu juhatusele kirja ettepanekuga rajada president Konstantin Pätsile monument ja riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul saab selts igati kaalutletud vastuse jaanuaris. “Teema on tõsine, riigikogu juhatus on kirja saanud ja jaanuaris vastame,” ütles Nestor teisipäeval BNS-ile. Ta lisas, et tegemist on laia teemaga ja selle otsustamiseks ei piisa EMS-i…