Riigikogu võtab Pätsi monumendi osas seisukoha aasta alguses

Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) on saatnud riigikogu juhatusele kirja ettepanekuga rajada president Konstantin Pätsile monument ja riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul saab selts igati kaalutletud vastuse jaanuaris.

“Teema on tõsine, riigikogu juhatus on kirja saanud ja jaanuaris vastame,” ütles Nestor teisipäeval BNS-ile. Ta lisas, et tegemist on laia teemaga ja selle otsustamiseks ei piisa EMS-i ja riigikogu juhatuse kirjavahetusest.

“Siin on neid, kes on võtnud sõna monumendi poolt ja on ka neid, kes on selle vastu. Kindlasti pole kavas mingeid otsuseid langetada EMS-i ja riigikogu juhatuse kahepoolse kirjavahetuse kaudu, vaid arutelu peab olema avalik. Kas ja kuhu monument rajada – need mõlemad küsimused on siiani lahtised ja loodetavasti järgmine aasta annab tunnistust,” rääkis Nestor.

EMS-i juhatus otsustas seltsi esimehe Peep Pillaku sõnul oktoobris seitsme poolt ja kahe vastuhäälega algatada Pätsile monumendi rajamine ja saatis sellekohase ettepaneku riigikogu juhatusele. Monumendi ühe võimaliku asukohana näeks selts Toompea lossi kõrval asuvat Kuberneri aeda.
“Saatsime juhatusele kirja ning arvame, et kõigi parlamendis esindatud erakondade esindajad peaksid monumendi küsimust arutama,” ütles Pillak teisipäeval BNS-ile. Ta lisas, et EMS-i juhatus on seda arutanud kahel korral ning teise arutelu järel toimus hääletus.
Pillak tõdes, et ka EMS-i juhatus pole Pätsi monumendi rajamise osas ühel meelel.

Arheoloog ja kauaaegne muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm kirjutas muu hulgas Postimehes, et ei pea õigeks Pätsi monumendi püstitamist Eesti Vabariigi 100. juubelil kui sümbolit Eesti ajale. Tamm kirjutas muu hulgas, et bütsantslikul kombel tahetakse tõsta pjedestaalile ühte autokraatset valitsejat ning jäetakse kõrvale enne ja pärast Pätsi läbi terve sajandi eestlust kandnud rahvas.
Teine Pätsi monumendi vastu olev EMS-i juhatuse liige on Mati Strauss, kellel on Pillaku sõnul Tammega samad argumendid.

Ka ajaloolastest riigikogu liikmete hulgas pole Pätsi monumendi osas üksmeelt.
Reformierakonda kuuluva ajaloolase haridusega Eerik-Niiles Krossi hinnangul väärivad kõik Eesti riigipead mälestusmärki ja Päts oleks tema sõnul nende seas esimene. “Täna on minu arust isegi küsimuse tõstatamine, kas Päts “väärib” mälestusmärki, kentsakas, kui mitte öelda kahjulik,” ütles Kross.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ajaloolasest esimehe Mart Helme hinnangul ei vääri Päts monumenti, sest tegemist oli tema sõnul kavala olupoliitiku, kuid nõrga närvikavaga riigimehega. “Päts oli kaval olupoliitik, aga vilets riigimees, kelle närvid ei pidanud kriitilisel hetkel vastu. Minu põlvkonna isad olid 1939. aastal parimas meheeas ja ma tean, et nad olid valmis ka lootusetuks võitluseks ning alistumisest kuuldes paljud neist nutsid viha pärast,” selgitas Helme, märkides, et üks Pätsi mälestusmärk juba on Tahkurannas.

Keskerakondlasest ajaloolane Aadu Must nimetas BNS-i sellekohast küsimust “väga huvitavaks”, märkis, et “sellel teemal võiks tundide kaupa rääkida”, kuid jättis siiski kolmel korral sellekohasele küsimusele vastamata.

Tänavu oktoobris möödus 25 aastat Pätsi säilmete ümbermatmisest kodumaa mulda Metsakalmistule ja mälestustalitusele järgnenud kogunemisel tegid mitu isikut ettepaneku rajada Eesti riigi 100. juubeliks Konstantin Pätsi monument. Üks monumendi rajamise mõtte algataja oli Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse auesimees Trivimi Velliste.

Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkurannas ja suri 18. jaanuaril 1956. aastal Venemaal, Kalinini oblastis Buraševos.

Allikas: EV100.ee

1062022