Novell, mis ennustas Titanicu hukku

Aprilli alguses asub enneolematult luksuslik kruiisilaev teele üle Atlandi ookeani. Sellel laeval ei ole piisavalt päästepaate, mis mahutaksid ära kõik 3000 reisijat, kuid sellele vaadatakse läbi sõrmede, sest uhke alus usutakse olevat uppumatu. Ühel saatuslikul õhtul põrkab laev Newfoundlandi rannikul kokku jäämäega ja suurem osa reisijatest hukkub… Ei, see ei ole lugu Titanicu uppumisest, vaid endise meremehe Morgan Robertsoni 1898. aastal ilmunud novelli “Futility“ süžee. See novell ilmus 14 aastat enne Titanicu hukku, kirjutab Telegram.ee

“Futility“ oli näide inimkonna ülbusest. Lugu keerles ümber väidetavalt uppumatu laeva, mis teeb oma esimese sõidu Ameerikast Inglismaale. Kuna laev on kuulutatud uppumatuks, on see varustatud seaduse järgi võimalikult väikese arvu päästepaatidega ning sel on lubatud sõita täiskiirusel läbi udu ja tormi. Kui laev, mis kannab nime Titan, põrkab kokku jäämäega, vajub alus põhja, viies endaga kaasa peaaegu kõik reisijad.

 

Tegeliku loo ja kirjanduse sarnasused

Ilmumise ajal ei olnud “Futility“ kuigi populaarne raamat. Selleks ajaks, kui Titanicut alles ehitati, oli “Futility“ juba trükist maha võetud. Alles siis, kui Titanic 1912. aastal põhja läks, hakati Robertsoni väljamõeldise ja Titanicu faktide vahel sarnasusi märkama.

Uppumatu: Titanic oli maailma suurim luksuslaev (882,5 jalga (269 meetrit) pikk) ning seda kirjeldati kui uppumatut alust. Titan oli suurim ujuv alus ning silmapaistvaim inimese looming (800 jalga (244 meetrit) pikk) ning seda peeti samuti uppumatuks. Mõlemal laeval oli kolm sõukruvi.

Päästepaadid: Titanicul oli vaid 20 päästepaati, vähem kui pool nõutud 3000 inimese puhul. Titani peal oli “nii vähe, kui seadus lubas“ – 24 päästepaati, vähem kui pool, mis oleks nõutud 3000 reisija/meeskonnaliikme puhul.

Kokkupõrge jäämäega: liikudes liiga kiiresti (23 sõlme), põrkas Titanic ööl vastu 15. aprilli 1912 Põhja-Atlandil, 400 miili (644 km) kaugusel Terranovast kokku jäämäega. Samuti aprilliööl Põhja-Atlandil, 400 miili Newfoundlandist (Terra Nova), sõitis Titanic 25-sõlmese kiirusega otsa jäämäele.

Uppumatu uppumine: uppumatu Titanic uppus ning rohkem kui pooled selle 2208 reisijast hukkusid. Hävitamatu Titan uppus samuti, võttes endaga märga hauda kaasa rohkem kui pooled oma 2500 reisijast.

 

Tegeliku loo ja kirjanduse erinevused

Kuid Titanicu ja Titani loo vahel oli ka erinevusi. Titan ei põrka riivamisi jäämäega kokku selgel ööl nagu Titanic, vaid sõidab otsejoones jäässe, mis on ilmselt tekkinud jäämäe hiljutisest ümberpööramisest. Titanic sihtis jäämäge ideaalsetes sõidutingimustes, Titani puhul oli tegemist halva, uduse ööga. Titanicu pealt pääses 705 inimest, Titani pealt vaid 13. Titanic uppus oma esimesel reisil, Titan tegi mitmeid sõite ka enne saatuslikku ööd. Titanic uppus, reisides Inglismaalt Ameerikasse, Titan oli vastupidisel teekonnal. Titanil olid purjed, et kiiremini sõita, Titanicul mitte. Titanic oli teine kolmest peaaegu identsest laevast, Titanil aga sõsarlaevu ei olnud.

Tõend selgeltnägija võimetest?

Pärast Titanicu tragöödiat anti “Futility“ uuesti välja nimega “Wreck of the Titan“, kuid Robertson ei saanudki maitsta oma töö vilju, sest suri 1915. aastal. Aastakümneid nähti “Futilitys“ tõendit selgeltnägemise võimalikkusest. Ka Robertson ise väitis, et tema raamat on selgeltnägemise tulemus. Ta uskus, et tema kirjutised on kanaldus, väites, et “mitte-inkarneerunud vaim” kasutab tema keha kui instrumenti, tuues talle inspiratsiooni.

Teisest küljest – Robertson oli meremehe poeg, kes oli ka ise olnud meremees 10 aastat. Talle oli tuttav laeva ehitus, ta võis ka teada, et jäämäed olid laevasõidul üle Atlandi suureks ohuks – see võis olla tema enda meremehe-kogemus, mis asetas Titani Newfoundlandi lähedale. Igal juhul olid nii “Futility“ kui ka Titanic lood hoiatuseks, et isegi hävimatuks ehitatud tehnoloogiahiiglasi võib tabada ootamatu hukk.

telegram-header

 

Titan-2