16 uskumatut lugu Titanicust mida sa varem ei teadnud

Võib-olla sa juba teadsid, et Titanic uppus 14. aprilli öösel kell 23:40, kaks ja pool tundi pärast seda kui oli ramminud jaamäge aga kas tead ka järgnevat 16 fakti Titanicust?

1. Ilm oli ideaalne

Titanic alustamas oma teekonda Inglismaalt.

Tihti on arvatud ja kujutletud nagu Titanic oleks võidelnud suurte lainetega ning udu ja vihm oleksid takistanud nägemast ees olevat jäämäge. Tegelikuses see ei vasta tõele, ilmaolud olid sellel ööl peaaegu ideaalsed. Ei olnud tuult ega laineid, vesi oli peegel sile ning ideaalsetest ilmaoludest tulenev tähelepanematus võis olla just üks laevahuku põhjuseid.

2. Laevas oli terve reisi vältel tulekahju

Koht kus Titanic uppus.

Vahetult enne reisi algust süttisid Titanicu söepunkrid. Brittide uurimistulemuste kohaselt olevat laeva pardal olnud tõsine tulekahju mis tegi reisi potensiaalselt väga ohtlikuks pardal viibinutele.

Katlakütja J. Diller on hiljem väitnud: “Me ei suutnud tulekahju kustutada. Meile räägiti, et söepunkrid tühjendatakse pärast seda kui laev on New Yorkis inimestest tühjaks tehtud ja me oleme tuletõrje paadid appi saanud kutsuda.“ Seda ei olnud aga vaja, sest pärast kokkupõrget jäämäega kustutas laeva tulvav merevesi leegid.

3. Kapten kukkus navigatsiooni testi läbi

Kapten Edward John Smith.

Kapten Edward John Smithi kohta on liikunud lugematul hulgal müüte saatuslikust ööst millal ta koos oma laevaga perepõhja vajus. Paljud on pidanud teda kangelaseks kes päästis lapse elu, paljud aga süüdistavad just teda laeva põhja minekus.

Kapten Smith mitte ainult ei ignoreerinud mitut jäähoiatust ega hoidnud laeva mõistlikul kiirusel vaid lubas päästepaatidel lahkuda pool tühjana – esimeses paadis oli 65 kohast täidetud vaid 27. Samuti ei andnud Smith kordagi käsku reisiatele laev hüljata mis tekitas segadus ja paljud ei mõistnud seetõttu viimase hetkeni olukorra tõsidust.

Aastal 2012 avastati, et Smith kukkus esimesel navigatsiooni eksamil läbi. Ta läbis selle siiski 1888, läbikukkumine esimesel korral võis olla lihtsalt halb õnn. Irooniline, et kapten Smith oli enne reisi välja teeninud omale hüüdnime “miljonäride kapten” oma usaldusväärsuse tõttu.

4. Evakuatsiooni õppus jäeti ära

Titanicu päästepaadid, kõik mis on laevast järele jäänud. New York, 1912.

Evakuatsiooni õppus oli algselt plaanitud 14. aprilliks 1912 – päevaks millal Titanic jäämäge rammis. Teadmata põhjusel jättis aga kapten Smith õppuse ära. Paljud on arvanud, et kui õppus oleks toimunud oleks suudetud rohkem elusid säästa.

5. Päästepaadid olid pooltühjad

Suur hukkunute arv ei tulnud mitte ainult vähestest päästepaatidest, probleem oli ka selles, et enamus paate lahkus laevalt pooltühjana. Näiteks oli esimesel päästepaadil, päästepaat number 7 peal ainult 24 inimest hoolimata sellest, et see mahutanuks 65 (paati lisanud hiljem 2 inimest paat number 5 pealt). Kõige vähem inimesi oli aga päästepaat number 1 peal, 7 meeskonnaliiget ja 5 reisijat hoolimata sellest, et see oleks mahutanud 40 inimest.

6. Ainult sekundid

Illustratsioon laeva uppumisest.

Alates hetkest kui märgati jäämäge oli kapteni sillal aega reageerimiseks vaid 37 sekundit enne kui laev jäämäge rammis. Selle aja jooksul andis esimene ohvitser käsu “kiiresti pakpoordi” (keerata laev vasakule). Samuti käskis ta mootoriruumil anda tagasi käik. Laev küll keeras vasakule kuid mitte piisavalt palju, et kokkupõrget vältida.

7. Jaapani reisija

Masabumi Hosono, 1912.

Ainus jaapanlasest reisija oli riigiametnik Masabumi Hosono kes oli tulnud euroopasse õppima raudtee ehitust ning kes oli Titanicu pardal, et alustada teekonda koju. Laeva vajuma hakates läks ta peatekile, et minna surmale vastu väärikalt. Kuna naised ja lapsed pääsesid pääsesid paatidesse eelisjärjekorras, siis paistis ebatõenäoline, et ta võiks ellu jääda.

Ühel hetkel aga hüüdsid meeskonnaliikmed, et ühes päästepaadis on veel 2 kohta üle ning nähes ühte meest selle peale minevat otsustas ta järgneda. Oleks ta teadnud milline tema järgnev elu saab olema, oleks ta ilmselt parema meelega laevale jäänud.

Sellel ajal peeti mehele paremaks kannatada ning surra auväärselt mitte päästa end häbiväärsel viisil. Tagasi Jaapanisse jõudnuna peeti teda argpüksiks ning ta oli häbimärgistatud ühiskonna poolt. Samuti jäi ta ilma riigitööst, kuigi ta hiljem tööle tagasi võeti.

8. Titanicu ajaleht

Ohvitser toimetamas lehte. Lehe nimeks oli “The Atlantic Daily Bulletin.”

Titanicu pardal näis olevat kõik, kaasaarvatud oma ajaleht. “The Atlantic Daily Bulletin”  prinditi iga päev Titanicu pardal. Ajaleht sisaldas uudiseid, reklaame, aktsia hindu, hobuste võiduajamiste tulemusi, klatši ja päeva menüüd.

9. Ainult 2 vanni

Titanicu türgi vann.

Enamus reisijatest pidid jagama vannitube (ainult kahel esimese klassi promenaadi sviidil oli oma vannituba), kolmanda klassi 700 reisija käsutuses oli vaid 2 vannituba.

10. Lähedal asunud laev ei tulnud appi

Kui Titanic alustas hädakutsungi välja saatmist ei olnud lähimal asuv reisilaev mitte Carpathia vaid California. Sellegi poolest ei vastanud California enne kui oli juba liiga hilja. 15 aprilli öösel kell 01:45 nägid California meeskonna liikmed salapärast valgust taevas (Titanicu pardal lastud signaalraketid) ning äratasid seepeale California kapteni ning rääkisid nähtust. Kahjuks ei andnud aga kapten ühtegi käsku.

Selleks ajaks oli ka laeva sideoperaator magama läinud ning California polnud teadlik Titanicu saadetud hädakutsungist kuni hommikuni, kuid selleks ajaks oli laev Carpathia juba kõik ellujäänud pardale võtnud. Usutakse, et kui California oleks vastanud abipalvele, oleks pääsenuid olnud rohkem.

11. Kaks päästetud koera

Koerad Titanicu pardal.

Teades, et Titanicu päästepaatide pardale lubati vaid naisi ja lapsi ning teadmine, et päästepaate ei jätku kõigile reisijatele on üllatav, et päästepaatides jätkus kohti kahele koerale. Pardal oli kokku 9 koera.

12. Neljas korsten

Tegelikult ei olnud neljandal korstnal mingit funktsiooni, pigem isegi suurendas laeva õhutakistust.

Titanicut vaadates ei saa mööda vaadata imetlusväärsest neljast korstnast. Kui kolm neist on ühendatud aurukateldega siis neljas oli lihtsalt näitamiseks. Disainerid pidasid nelja korstnaga laeva lihtsalt uhkemaks.

13. Kuningliku posti laev

R.M.S Titanic oli Kuningliku Posti Laev, see tähendas seda, et laev oli ametlikult vastutav Briti postiteenuse eest. Laeva pardal oli postkontor koos 5 postitöötajaga (2 britti ja 3 ameeriklast). Nemad vastutasid 3423 koti posti eest milles oli kokku 7 miljonit kirja.

Tuvastatud surnukehad

Titanicu ellujäänud pöördumas tagasi Inglismaale.

17. aprillil 1912, päev enne seda kui päästetud reisijad New Yorki jõudsid saadeti Mackay-Bennet Kanada linnast Halifaxist otsima surnukehasid. Ta leidis 306 surnukeha, neist 116 oli liiga palju kannatada saanud, et need tagasi kaldale viia. Kõik leitud püüti kaldal tuvastada. Otsima läks ka teisi laevu, 328 surnukeha leiti veel, neist 119 oli aga liiga raskelt vigastatud ning nad maeti merre.

15. Kokk jäi ellu, sest oli joobes

Charles Joughin oli laeva peapagar, ning pärast seda kui laev oli jäämäega kokkupõrganud otsustas ta, et oleks parim aeg võtta üks naps. Joughin oli lõpuks purupurjus ning tõenäoliselt just tema veres olnud alkohol hoidis teda jäises vees päästmiseni elus.

16. Titanicu pileti hinnad

Esimese klassi piletite hinnad RMS Titanicu pardal olid alates 30 naelast kuni 870 naelani – tänapäeval võrduks see 2592-71,778 naelani. Esimese klassi reisija võis võtta suure salongi või hoopis privaatse jalutusdekiga kajuti. Lisatasu eest võisid esimese klassi reisijad saada pääsu spordisaali, basseini, türgi vanni ja isegi squashi saali.

Keskmine hind teise klassi reisijale oli 13 naela mis on võrdne tänapäeva 1123 naelaga. Neil oli võimalus nautida raamatukogu ja käia suitsetajate salongis.

Kolmanda klassi reisijad pidi maksma 7 naela (605 tänapäeval) või 9 (777) ning hind olenes sellest kus nad pileti ostsid.

 

Titanic_Sn1912

More Info