Veebileht Whenonearth.net reastas kümme ohtlikult radioaktiivset piirkonda, kus inimesed kõige kiuste ikka elavad.

1. Tšernobõl ehk Tšornobil Ukrainas

Tuumakatastroofi kolle 1986. aastast. On teada, et ligemale 400, enamasti vanemat inimest, on kõikide keeldude ja hoiatuste kiuste sealsesse ümbruskonda tagasi elama läinud. Tuumajaamas endas töötab siiani sadu inimesi, kellel on lubatud piirkonnas viibida kaks nädalat korraga. Taustkiirgus on ikka veel normaalsest 30 korda kõrgem.

2. Ozersk, Venemaal

Siiani suletud linn, mille elanike arvuks väideti 2010. aastal 82 000. Selle naabruses asub külma sõja ajal tuumarelvadele kütust tootnud Majaki plutooniumitehas, mis põhjustas 1957. aastal ränga keskkonnakatastroofi. Vaid 20 kilomeetri kaugusel asub ülimalt reostatud Karatšai järv, kuhu on aastakümneid uputatud radioaktiivseid jäätmeid. Kuidas inimesed seal elada suudavad, on müstika.

3. Ramsar, Iraan

Kaspia mere kaldal asuv Ramsar, 33 000 elanikuga linn pole mitte ainult asustatud, vaid ka populaarne turismikuurort. Kuid radioaktiivse fooni annavad linnale naabruses asuva Talesh Mahalleh piirkonna kuumaveeallikad ja sealsest pinnasest valmistatud ehitusmaterjal. Seetõttu on tegemist ühe kõige radioaktiivsema asulaga maailmas.

4. Guarapari, Brasiilia

Sellenimeline 116 000 elanikuga rannikulinn ise ei ole radioaktiivne, aga mõned piirkonnad linnast on. Nimelt ulatuvad linna servani rannikumäed, milles leidub nii tooriumi kui uraani sisaldavat maaki – monasiiti. Kuna mäenõlv on erosiooni käes lagunenud, ohustab sealt lähtuv kiirgus ka inimeste tervist.

5. Yangjiang, Hiina

Nii nagu see Brasiilia linn, kannatab ka Hiinas Guangdongi provintsis asuv, 2,4 miljoni elanikuga Yangjiangi linn mäenõlva murenemise ja monasiidi radioaktiivsuse tõttu. Linn on ehitatud radioaktiivsest liivast toodetud tellistest, aga nagu teada, Hiinas alati keskkonnaohtudele tähelepanu ei pöörata.

6. Kerala, India

Indias asuv Kerala osariik mahutab praegu koguni 33 miljonit elanikku. Enamik neist ilmselgelt ei tea, et sealsed liivad sisaldavad ohtlikul määral tooriumi. Ometi on kohalikud teadlased järjekindlalt eitanud, et liivadest oleks inimeste tervisele tõsist ohtu. Vastupidi, teadus pole leidnud mingeid tõendeid terviseohu kohta.

7. Semey (varasem Semipalatinsk), Kasahstan

NSV Liit arvas, et tuumakatsetusi on sobiv korraldada Kasahstani steppides. Teada on 456 tuumakatsetust, millest 86 tähendasid plahvatust õhus ja 30 maa peal. Regioonis elas sel ajal 1,5 miljonit inimest, kes said kogu selle radioaktiivse saaste oma kaela. Vähki suremus on kolm korda kõrgem keskmisest. Alles 23 aastat tagasi valati maa-aluse testiala sissepääs betooniga kinni.

8. Mailuu-Suu, Kõrgõzstan

Kunagi tüüpiline nõukogude tööstuslinn, kaevandati selles regioonis uraani ja töödeldi seda, kõik jäätmed maeti aga samasse linna maha. 16 000 elanikku, kes uraanikaevandamise lõpu tõttu enamikus tööta, elab praegu ligemale kahe miljoni kuupmeetri radioaktiivsete jäätmete otsas, samas kui maavärinate tõttu on saastatud ka samanimeline jõgi. Aga metallivargad on pihta pannud ka kõik prügimägesid ümbritsenud hoiatussildid.

9. Palomares, Hispaania

Koht, kuhu 1966. aastal kukkus tuumapomm. Toona põrkas Hispaania kohal lennanud USA pommitaja B-52 kokku tankurlennukiga ning kukkus alla nelja vesinikpommiga pardal. Üks neist leiti maa peal tervelt, teine kadus mitmeks kuuks Atlandi ookeani põhja, aga kahe tuumapommi purunemine levitas piirkonna üle ka radioaktiivse saastega.

10. Shinkolobwe, Kongo DV

Kõlab uskumatult, kuid uraanimaak, millest Manhattani projekt esimesi tuumarelvi valmistas, on kaevandatud keset Aafrikat. Kaevandus suleti ametlikult 2004. aastal, peasissepääsud valati betooni, kuid on teada, et seal on jätkunud illegaalne kaevandamine edasi. Tansaania sadamate kaudu veetakse uraani teadaolevalt Kasahstani. Shinkolobwe 15 000 elanikku ilmselt ei oska arvatagi, kui tervist kahjustavas kohas nad elavad.