10 fakti mida sa ei teadnud John F. Kennedy kohta.

Loe ja Sa saad teada 10 üllatavat fakti Ameerika Ühendriikide kõige nooremana valituks osutunud presidendi kohta.

1. John ja Jackie Kennedy said kokku 4 last.

Lisaks Caroline ja John Juniorile oli perekond Kennedyl veel 2 last. Aastal 1956 suri sünnitusel tüdruk kellele paar oli plaaninud nimeks panna Arabella ja 7. augustil, 1963 sündis Patrick Bouvier Kennedy viis ja pool nädalat enneaegsena. Laps suri nõrkade kopsude tõttu 2 päeva hiljem. Peale John F. Kennedy surma maeti lapsed ümber, isa kõrvale.

2. Kennedyle tehti viimane riitus kolmel korral juba enne presidendiks saamist.

Kennedy kannatas halva tervise käes terve elu ning kartes peatset surma tehti USA esimesele katoliiklasest presidendile kolmel korral sakramentaalne viimane riitus. Aastal 1947 reisides Inglismaale haigestus ta ootamatult ning pärast seda kui arstid olid tal diagnoosinud haruldase addisoni tõve andsid nad talle alguses lootust vaid aastaks. Tulles Queen Mary pardal tagasi kodumaale palus ta vaimulikul läbi viia nn. viimane riitus. Talle tehti riitus taaskord aasias kui ta aastal 1951 jäi kõrgesse palavikku ning aastal 1954 pärast seda kui ta peale seljaoperatsioonist tekkinud põletikku koomasse langes.

3. Arstlik komisjon ei lubanud Kennedyt armee teenistusse.

Mõned kuud enne seda kui algas II maailmasõda soovis Kennedy teha karjääri sõjaväes. Ta proovis nii jalaväe kui ka mereväe ohvitseride kooli pääseda kuid teda ei lubatud peale füüsilist läbivaatust soole – ja seljaprobleemide tõttu. Kasutades oma isa tutvusi pääses ta sellele vaatamata 1941 aasta oktoobris mereväkke. Aastal 1943 sai temast sõjakangelane pärast seda kui oli torpeedopaadi PT-109 ülemana päästnud oma meeskonna uppumisest.

4. Ta võitis Pulitzeri preemia.

Kennedy kirjutas oma esimese raamatu, “Why England Slept“ 22 aastasena. Aastal 1957 pälvis Kennedy raamatuga “Profiles in Courage” Pulitzeri preemia kuigi raamatul oli tegelikult kaasautor Theodore Sorensen keda kaanele pole kirjutatud.

5. Kennedy käis lühikest aega Princetoni Ülikoolis.

Enne seda kui ta astus Harvardi ülikooli, oli ta lühikest aega teises kõrge mainega koolis, Princetoni Ülikoolis. See jäi aga lühikeseks, pärast haigestumist mao-sooletrakti haigusesse oli ta sunnitud lahkuma pärast 2 kuud ning tervenedes läks ta Harvardi ülikooli.

6. Ta annetas oma kongressi ja Presidendi palga heategevuseks.

Kennedy isa kogus elu jooksul korraliku varanduse ning pärast seda kui noor poliitik oli pääsenud kongressi teenis ta isa äride kaudu piisavalt palju, et ta otsustas kogu riigitööst teenitud palga annetada erinevatele heategevusorganisatsioonidele. Kennedy säilitas selle tava ka presidendina ning ta oli rikkaim mees kes kunagi Valges majas elanud.

7. Kennedy paigaldas salajase lindistamise süsteemi Valgesse maija.

Richard Nixon polnud sugugi esimene president Valges majas  kes salvestas privaatvestlusi. 1962 aasta suvel lasi Kennedy salaja paigaldada lindistamissüsteemi Ovaalkabinetti ning enda tööruumi mis edastas salvestused Valge maja keldrisse. Tõenäoliselt paigaldas ta salvestussüsteemi, et säilitada mitmeid ajaloolisi vestlusi oma töötajatega sealhulgas arutelusid Kuuba raketikriisist.

8. Kennedy tegi ettepaneku USA-Nõukogude liidu ühise kuumissiooni jaoks.

Kuigi President Kennedy töötas ja nägi palju vaeva oma ametiaja alguses, et USA jõuaks aastakümne lõpuks kuule, oli ta 1963 aasta septembriks niivõrd mures kosmoseprogrammi kõrgete kulude pärast, et ta pakkus partnerlust Nõukogude liidule, et missiooniga ühiselt edasi minna. “Miks,” küsis ta ÜRO peaassamblee poole pöördudes, “peaks inimese kuule lendamise pärast toimuma riikide vaheline konkurents? Miks peaks USA ja nõukogude liit kulutama eraldi tohutult palju raha teadus – ja ehituskuludele?”

9. Liikusid kuulujutud, et Kennedy ei soovinud Lyndon Johnsoni teiseks perioodiks asepresidendiks.

Rohkem kui aasta enne presidendivalimisi liikusid kuulujutud, et Kennedy plaanib järgmistel valimistel Lyndon Johnsoni asemele kandideerida koos Florida senaatori Geroge Smathersi, Põhja-Carolina  kuberneri Terry Sanfordi või mõne teise demokraadiga. Kennedy sekretär Evelyn Lincoln kirjutas oma 1968 aastal ilmunud memuaarides, et president Kennedy mainis 3 päeva enne oma surma võimaliku vahetuse kohta ning mõned tunnid enne atendaati trükkis Dallas Morning News intervjuu Nixoniga. Artikli pealkirjaks oli “Nixon ennustab, et JFK  loobub Johnsonist.”

10. Kennedy kartis saada valimisvastaseks Mitt Romney isa.

Hinnates võimalikke vabariiklaste kandidaate 1964 aasta presidendi valimiste kampaania ajal, tervitas Kennedy võimaliku vastasena Arizona senaatorit Barry Goldwaterit kelle kandidatuur lõpuks vabariiklaste poolt loodi kuid oli mures Michigani kuberneri George Romney, 2012 aasta vabariiklaste presidendikandidaadi isa kandidatuuri pärast.  “Ma ei taha võidelda Romneyga. See mees võib olla kõva pähkel,“ usaldas ta oma sõbrale aastal 1963.

Allikas: Internet

John-F-Kennedy-HD-Photo