Kategooria: Eesti

Muuseumiöö Kumus

Muuseumiööl on Kumu kunstimuuseumis külastajatele kell 18.00–23.00 tasuta avatud Eesti kunsti püsiekspositsioon, mis tutvustab eesti kunsti olulisemaid teemasid 18. sajandist kuni taasiseseisvumiseni. Kumu kunstimuuseumil täitus tänavu 10. tegevusaasta, mida tähistati 4. korruse uue püsiekspositsiooni “Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)” avamisega Kumu sünnipäeval. Lisaks kunstiteostele kulgeb läbi uue ekspositsiooni dokumentaalse materjaliga arhiivisein, mis…

Kuhu minna muuseumiööl?

Laupäeval, 14. mail toimub järjekordne Muuseumiöö. Sellega seoses uuris kultuur.info toimetus Muuseumiöö tervikprogrammi ning valis igast piirkonnast välja põnevaid ja erilisi sündmusi. Tegevusi jagub tõesti igaühele üle kogu Eesti! Tallinn Kultuurikatel 14. mai õhtul avab seoses Muuseumiööga uksed Kultuurikatel ning 15. mai hommikutundidel juhatatakse sisse Tallinna päev. Aset leiavad Gongiöö, muusikaprogramm ja põnevad ekskursioonid. Vabaõhumuuseum Avatud on…

Muuseumiöö 2016 „ÖÖS ON LAINEID“ Eesti Ajaloomuuseumis

Eesti Ajaloomuuseum kutsub laupäeval, 14. mail, osa saama Muuseumiöö 2016 programmist „ÖÖS ON LAINEID“. Suurgildi hoone ja Maarjamäe tallihoone on TASUTA avatud kell 18.00-23.00. NB! Sissepääs kuni 22:30. MUUSEUMIÖÖ MAARJAMÄE TALLIHOONES (Pirita tee 66, Tallinn) Tallihoone programm Muuseumiööl „PROPAGANDA JA HELILAINED“ • kell 18-21 ekraanil propagandafilmid • kell 18-22 propagandateemalise plakati meisterdamise töötuba • kell…

Maarjamäel sai nurgakivi filmimuuseum

Maarjamäel pandi nurgakivi Eesti filmimuuseumile. Muuseum rajatakse Maarjamäe lossi ümber toimuvate suuremate ümberehituste käigus. Eesti filmimuuseumisse tulevad näitusesaalid, 220-kohaline kino- ja konverentsisaal ning hoidlahoone, vahendasid ERR-i teleuudised. Lossi juurest filmimuuseumi peasissepääsuni viib valgustatud filmiallee ja punane vaip, mis on ääristatud kunstihanke korras tellitud filmitegelaste kujudega. Muuseumi püsiekspositsioon räägib Eesti ja maailma filmist ning filmi tegemise imest,…

Viljandi kingib linnakodanikele riigi juubeliks maali iseseisvuse väljakuulutamisest

Viljandi linnavalitsus omandas aprillis kunstnik Juhan Kangilaski 1939. aastal valminud maali “Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918”, mis oli 67 aastat avalikkuse eest varjul. Pildil J. Kangilaski kõnealune maal. Allikas: sakala.postimees.ee Sakala andmetel küsis üheksa aastat tagasi ühe Viljandi linna eramu sahvri laest leitud maali omanik linnalt kunstiteose eest 5000 eurot. “Sellel maalil on meie…

Vaata 3D graafikut Vabadussõjast!

Eestlaste Vabadussõda algas 1918. aasta lõpus. Novembris andis Saksa võim Põhja-Eestis võimu Eesti Ajutise Valitsuse kätte ning sellega, leping tähistas ka de facto tunnustust Eesti valitsusele. Samal ajal algas nii sisemaine kui idapiiri tagant lähtuv bolševike surve Ajutisele valitsusele. 28. novembril 1918 langeb Eesti kaitseliitlaste, kooliõpilastest vabatahtlike ja seal veel viibivate Saksa vägede poolt kaitstud…

Vaata 1922 aasta fotoreportaaži Riigikogu uuest hoonest!

Pildileht, Ajaleht “Kaja”Foto: Ester Vaitmaa Vabariigi algusajal ei ilmunud veel eriti väljaandeid, kus oleks rõhku pandud fotomaterjalile. Küll aga leiab valiku noppeid 1922 aastast ajaleht “Kaja” lisaväljaandest “Pildileht”: sellel vihikumõõtu õhukesel väljaannetel on siiski pildile püütud aasta olulisemad hetked ja sündmused. Riigikogu hoone arhitektid olid Eugen Habermann ja Herbert Johanson ning see kerkis 1920-1922 endise…

Eesti välispiirid keskajal

1500 Keskaegne Liivimaa on esmajoones geograafiline mõiste. Siiski olid poliitiline ajalugu ja sotsiaalsed arengud selle territooriumil sarnased, nii et võib rääkida selle alade sisulisest kokkukuuluvusest. Kõnelda saab ainult Liivimaal tekkinud väikeste riigikeste – mida keskaja lõpul nimetati vahel Liivimaa konföderatsiooniks – ühistest välispiiridest. Seega ei ole selgesti määratletav näiteks Eesti lõunapiir, mis kujutas endast vaid…

Piirimuutused, kui Taani kuningas müüb enda valdused Saksa ordule

1346 Pärast Jüriöö ülestõusu (1343-45) mahasurumist oli Saksa ordu mässu summutamisel tegelikkuses Põhja-Eestis maa peremeheks saanud ning kõik sealsed linnused enda kontrolli alla võtnud. (Pildil rohelisega Saksa ordu alad, Saarel-Lääne ja Tartu piiskopkond. Roosa joon – Tallinna diotsöösi piir, kollane Riia diotsöös) Stensby lepinguga oli ordu küll neist aladest loobunud, aga tegelikkuses pretendeeris ta jätkuvalt…

Eesti soetab jalaväemasinate asemel 44 T-34 tanki.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja A. Sang teatas, et kuna ministeeriumil ei jätku raha 44 jalaväe lahingumasina CV 9035NL ostuks, siis soetatakse veel aprilli kuu jooksul Põhja-Korealt 44 tanki T-34 vanametalli hinnaga. Tehingu eest makstakse 138 miljoni eurot (2,5 miljonit eurot tükk). Ministeeriumi esindaja sõnul on tankid toodetud ajavahemikus 1940-1945 ning seega alles elutsükli alguses. Remonti need ei…