N Liidu esimene proua Jekaterina Kalinina – Eesti töölisneiust bolševistliku Kremli võimuladvikusse

Ilmselt ei ole palju neid, kes mäletaksid, kes oli Mihhail Kalinin. Võib-olla meenub temanimeline tänav ja linnarajoon Tallinnas või tuleb tuttav ette linnanimi Kaliningrad. Meeldetuletuseks – ta oli Kesktäitevkomitee ja hiljem NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees aastail 1919-1946. Seega formaalselt NLi riigipea, kuigi tegelik võim kuulus loomulikult Leninile ja Stalinile. Enne seda töötas ta lühikest aega…

Türgist leiti peidetuna 50 Natsi-Saksamaa sõjalennukit

Türgi meedia andmetel leiti riigi keskosast Kayseri linna lähistelt umbes 50 maa alla maetud vana hävituslennukit. Tegemist on sõjalennukitega, mille Türgi hankis Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaalt. Ajalehe Sabah andmetel maeti lennukid Focke-Wulf Fw 190 Würger maa alla pärast sõda, 1940. aastate teises pooles, kui USA soovis tulevasele NATO-liitlasele Türgile oma sõjalennukeid kinkida, vahendas ERRi uudisteportaal….

AJALOOLAUPÄEVAK EESTLASTEST NSV LIIDU RELVAJÕUDUDES

Laupäeval 29. oktoobril 2016 kell 13.00 toimub Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) ajaloolaupäevak sarjast „Sulast stagnatsioonini. Eesti ENSV 1960. – 1970. aastatel“. Ajaloolane KRISTJAN LUTS räägib teemal „Eesti mees ja Nõukogude armee“. Pärast Teist maailmasõda kuni 1991. aastani teenis u 170 000 Eestist pärit noormeest aega Nõukogude armees. Ettekandes võetakse vaatluse alla eestlastest ajateenijate sh u…

Poolast leiti natside salakamber

Poola arheoloogid avaldasid rohkem kui pool sajandit vana natside «ajakapsli», mis oli täidetud piltide, müntide, ajalehtede ja raamatutega.  Teadlased olid Zlocienieci linnas asuvast kambrist teadlikud juba varemgi, kuid ei suutnud selleni enne jõuda. Ruum mattus maa alla pea 80 aastat tagasi, kui varem natsierakonna treeningkeskusena kasutusel olnud Ordensburg Krossinsee ehitis läks renoveerimisele. Teadlased pidid leiuni…

Doktoritöö: esimene maailmasõda suurendas eestlaste kirjaoskuse tähtsust

Äsja Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis esimese maailmasõja kogemuse teemalist doktoritööd kaitsnud Liisi Esse avab sõjauurimise juures vähem tähelepanu saanud, kuid huvitava tahu. Ta rõhutab, et esimene maailmasõda mängis eestlaste kirjaoskuse edendamise juures tähtsat rolli. “Kuni selle ajani ei olnud nii massiline kirjade kirjutamine elanikkonna seas laiemalt just väga levinud. Sõda lõi uue olukorra, kus…

Suveolümpiamängude postrid läbi aastate

Alates nüüdisaegsete olümpiamängude algusest aastal 1896, on peetud 28. suveolümpiamängud 23. erinevas linnas. Kolmed olümpiamängud, Berliin 1916, Tokyo 1940 ja London 1940 jäid ära sõja tõttu. Siin on suveolümpiamängude ajalugu läbi postrite aastatest 1896-2016. Ateena 1896   Pariis 1900   St. Louis 1904   London 1908   Stockholm 1912 Antwerpen 1920   Pariis 1924  …

MAARJAMÄE LOSSIPÄEV TALLIHOONES

Eesti Ajaloomuuseum tähistab taasiseseisvumispäeva 20. augustil MAARJAMÄE TALLIHOONES PEREPÄEVAGA. Ootame kõiki 20. augustil Maarjamäe tallihoonesse (Pirita tee 66, Tallinn) veetma toredat suvepäeva pere ja sõpradega! Tegevusi jagub kella 12.00-15.00 nii suurtele kui väikestele. ​Kell 12.00-15.00 on avatud meisterdamisnurk „VABADUSE ÕHUPALLID“ ja otsimismäng „TALLI TRAAV“. Külastada saab konserveerimislaborit, kus räägitakse vanade tekstiilesemete säilitamisest ja näidatakse huvitavaid…

Kuum august 1991: nähtamatud lahingud

Kui tagantjärele vaadata, tundub, et mõne inimese elukäik on nagu pidev valmistumine üheks tähtsaks hetkeks. Raadiside asjatundja Aadu Jõgiaasa jaoks saabus see tähtis aeg 1991. aasta putši ajal, kui talle anti korraldada end kaitsma valmistuva Eesti vabariigi valitsusside. „Sellised ajad olid, et meie raadiosidest pidi saama Eesti vabariigi viimane kaitseliin. Meil oli ülesanne korraldada valitsuse…